Webpack'i kogumise põhimõte
Reeglina arenduse ajal saame
palju JavaScript faile,
mis sisaldavad erinevaid koodijuppe.
Need võivad olla meie koodi osad
või kolmandate osapoolte teegid.
See tähendab, et iga sellist faili
peame HTML-faili ühendama
läbi script-sildi.
See pole eriti hea, kuna paljud ühendatud failid aeglustavad saidi laadimiskiirust. Seetõttu on kiiruse parandamiseks vaja kogu kood panna ühte faili.
Siiski pole ka väga mugav arendada koodi ühes üldfailis. Seetõttu kasutatakse praegu järgmist lähenemist: koodi arendatakse eraldi failides ja seejärel kogutakse kogumise abil ühte üldfaili, mis ühendatakse HTML-failiga.
Eraldi failid on
ES moodulid.
Need moodulid ühendatakse teiste failidega läbi
käsu import.
Tavaliselt luuakse kindel põhifail, millele ühendatakse teised failid. Seda faili nimetatakse sisendpunktiks.
Koguja läheb sisendpunkti, vaatab, millised moodulid on ühendatud sellega. Nendele moodulitele võivad olla ühendatud ka teised moodulid. Koguja järgib kõiki ühendusi ja kogub kogu koodi ühte faili. Seda faili nimetatakse pakk (bundle).
Reeglina asub programmeerija poolt kirjutatud
kood kaustas
src, ja kogutud kood asetatakse
kausta dist.
Kirjelda, mis on pakk (bundle).
Kirjelda, mis on sisendpunkt.
Kirjelda, millised kogumisrežiimid on olemas.